Keelelise struktuuri ja grammatika erinevused
Eesti ja araabia keel kuuluvad täiesti erinevatesse keelkondadesse. Eesti keel on soome-ugri keel, mida iseloomustab rikkalik käändesüsteem (14 käänet), grammatilise soo puudumine ja võrdlemisi paindlik lauseehitus, kus vaikimisi eelistatakse subjekt-verb-objekt (SVO) järjekorda. Araabia keel seevastu kuulub afroaasia keelkonna semiidi harru ning selle aluseks on matemaatiliselt struktureeritud juure- ja mustrisüsteem. Enamik sõnu tuletatakse kolmetähelistest juurtest, millele lisatakse erinevaid vokaalmalle ja ees- või järelliiteid.
Tõlkija jaoks tähendab see vajadust lause täielikuks ümberstruktureerimiseks. Eesti keele käändelõpud ja suhteid märkivad sõnad tuleb araabia keelde tõlkides sageli asendada eessõnade (nt fi, ala, min) või spetsiifiliste genitiivtarinditega (Idafa). Veelgi suuremaks väljakutseks on grammatiline sugu. Kuna eesti keeles puudub sugu täielikult ning asesõna "tema" viitab võrdselt kõigile inimestele, nõuab araabia keelde tõlkimine alati lisakonteksti. Araabia keeles on kohustuslik valida kas mees- või naissoost verbivorm, omadussõna ja asesõna. Lisaks kasutab araabia keel lisaks ainsusele ja mitmusele ka kaksust ehk duaali, mis tähendab, et kahele isikule või objektile viitamisel tuleb kasutada eraldiseisvaid grammatilisi vorme, mida eesti keeles ei eksisteeri.
Kirjasüsteem ja tehniline lokaliseerimine veebis
Üks kõige ilmsemaid ja tehnilisemaid väljakutseid eesti-araabia suunalisel tõlkimisel on kirjasüsteemi vahetus. Araabia keel kasutab araabia tähestikku, mida kirjutatakse paremalt vasakule (RTL – Right-to-Left). See loob digitaalses keskkonnas tõsiseid tehnilisi väljakutseid, eriti veebilehtede, tarkvara, e-poodide ja kasutajaliideste lokaliseerimisel.
Veebilehtede ja rakenduste tõlkimisel ei piisa ainult tekstifailide asendamisest. Kogu kasutajaliides (UI) tuleb peegeldada. Nupud, menüüd, navigeerimisribad, ikoonid ja pildid peavad liikuma paremale poole, et tagada araabiakeelse lugeja jaoks loomulik ja harjumuspärane kasutuskogemus. Samuti tuleb tähelepanu pöörata kahesuunalisele tekstile (BiDi), kus araabiakeelse teksti sees kasutatakse ladina tähti (näiteks kaubamärkide nimed, ingliskeelsed terminid või koodid) või numbreid. Kui seda tehniliselt õigesti ei seadistata (kasutades HTML-i atribuute nagu dir="rtl"), võib tekst ekraanil nihkuda, kirjavahemärgid valesse kohta sattuda ning tekst muutuda loetamatuks. Samuti tuleb meeles pidada, et araabia keeles on küsimärk (؟) ja koma (،) peegelpildis võrreldes ladina tähestikuga.
Kultuuriline lokaliseerimine ja sobiva registri valik
Tõlkimine ei ole kunagi pelgalt sõnade mehaaniline asendamine teise keele ekvivalentidega, vaid sõnumi kohandamine sihtgrupi kultuuriruumile. Araabia maailm on tohutu suur, ulatudes Põhja-Aafrikast Lähis-Idani, ning seda iseloomustab sügavalt juurdunud religioosne, ajalooline ja sotsiaalne taust.
Esmalt tuleb otsustada, millist araabia keele vormi kasutada. Kirjalikus ja ametlikus suhtluses, sealhulgas uudistes, ametlikel veebilehtedel, juriidilistes dokumentides ja ärikirjavahetuses, kasutatakse kaasaegset standardaraabia keelt (MSA ehk al-Fusha). See on kõigile araabia riikidele ühine keel, mida mõistetakse kõikjal. Samas, kui eesmärk on luua emotsionaalset sidet kohaliku tarbijaga sotsiaalmeedias, turunduses või vabas suhtluses, võib osutuda vajalikuks kasutada kohalikku dialekti (nt Egiptuse, Lahe riikide või Levandi dialekti).
Teiseks tuleb eesti keelele omased kultuurilised viited, metafoorid ja idioomid täielikult ümber mõtestada. Eestlastele omane sarkasm, kuiv huumor või viited kohalikele traditsioonidele (nt saunakultuur või spetsiifilised toidud) ei pruugi araabia lugejale midagi öelda või võivad halvemal juhul mõjuda solvavalt. Araabia kultuuris on viisakus, külalislahkus ja teatav pidulikkus keelekasutuses väga olulised. Samuti tuleb rangelt vältida teemasid või väljendeid, mis on seotud alkoholi, sealiha või teiste usuliste tabudega, asendades need neutraalsete või kohapeal aktsepteeritavate alternatiividega.
Praktilised näpunäited edukaks tõlkeprotsessiks
Eesti-araabia tõlkeprojekti edukaks läbiviimiseks on soovitatav järgida järgmisi ekspertnõuandeid:
- Koostage põhjalik glosaar ja stiilijuhend: Enne tõlketöö alustamist leppige kokku peamiste terminite araabiakeelsed vasted ja lubatud toon (formaalne versus poolformaalne). See tagab terminoloogilise järjepidevuse kogu projekti vältel.
- Määrake kindlaks sihtgrupp: Otsustage, kas tekst peaks olema suunatud konkreetsele riigile (nt Saudi Araabia või Egiptus) või üleüldisele araabiakeelsele auditooriumile. See määrab keelelise tooni ja võimaliku dialekti kasutuse.
- Kasutage emakeelseid toimetajaid: Kuna araabia keel on äärmiselt nüansirohke, peaks tõlget alati kontrollima emakeelne araabia toimetaja (native speaker), kes tunneb kohalikke sotsiokultuurilisi norme ja suudab tagada teksti voolavuse.
- Testige RTL-kujundust: Kui tegemist on digitaalse tõlkega (veebileht või äpp), viige alati läbi visuaalne ja lingvistiline testimine valmis kujunduses, et veenduda tekstikastide õiges paigutuses ja loetavuses.
Otsingumootoritele optimeerimine (SEO) araabia keeles
Veebisisu tõlkimisel eesti keelest araabia keelde on kriitilise tähtsusega kohalik SEO (Search Engine Optimization). Kui soovite, et teie araabiakeelne sisu oleks Google'is ja teistes otsingumootorites leitav, ei tohi piirduda pelgalt märksõnade otsese tõlkimisega.
Otsesõnu eesti keelest tõlgitud märksõnad ei pruugi vastata sellele, kuidas araabiakeelsed kasutajad tegelikult otsingumootorites infot otsivad. Araabia keeles kasutatakse sageli samast asjast rääkides mitmeid erinevaid sünonüüme või laenatud väljendeid ning otsinguharjumused võivad riigiti tugevalt erineda. Lisaks tuleb meeles pidada, et araabiakeelsed kasutajad sisestavad otsinguid sageli ilma diakriitiliste märkideta (harakat) ja kirjutavad teatud tähti (nt Alif ja Ya) erinevalt (nt ilma punktideta tähe all). Tõhus SEO-strateegia peab neid variatsioone arvesse võtma nii lehesiseses sisus, pealkirjades (H1-H3) kui ka meta-kirjeldustes, tagades, et tõlgitud tekst kõnetab nii otsingumootoreid kui ka reaalseid sihtrühma lugejaid.