Eesti ja rumeenia keele vaheline tõlkimine kujutab endast põnevat sillaloomist kahe täiesti erineva keeleperekonna vahel. Kui eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka ja on tuntud oma rikkaliku käänete süsteemi ning soo- ja artiklipuuduse poolest, siis rumeenia keel on romaani keel, mis paistab silma ladina juurte, artiklite kasutuse ning keerulise tegusõnade süsteemi poolest. Kvaliteetne tõlge eesti keelest rumeenia keelde nõuab enamat kui lihtsalt sõnade asendamist – see eeldab sügavat mõistmist mõlema keele struktuurist, süntaksist ja kultuurikontekstist.
Struktuurilised ja grammatilised erinevused
Tõlkeprotsessi aluseks on kahe keele grammatiliste erinevuste kaardistamine. Kuna tegemist on tüpoloogiliselt erinevate keeltega, peab tõlkija olema valmis lausestruktuuride põhjalikuks ümberkujundamiseks, et tagada sihtkeeles voolavus ja loomulikkus.
Käänete süsteem ja grammatiline sugu
Eesti keeles on 14 käänet, mis väljendavad suhteid lauses peamiselt käändelõppude abil. Rumeenia keeles (limba română) on säilinud viis käänet (nimetav, omastav, andev, sihitav ja hüüdev), kuid need toimivad hoopis teisel põhimõttel. Erinevalt teistest romaani keeltest on rumeenia keeles säilinud ladina keele mõjul käänete süsteem, mis nõuab sageli eessõnade (nt de, la, pentru) kombineerimist käändevormidega.
Suurim erinevus seisneb aga grammatilises soos. Eesti keeles puudub grammatiline sugu täielikult, rumeenia keeles on aga kasutusel kolm sugu: meessugu (masculin), naissugu (feminin) ja kesksugu (neutru). Kesksugu toimib rumeenia keeles eripäraselt – ainsuses käituvad need sõnad meessoost sõnadena ja mitmuses naissoost sõnadena. Kuna eesti keeles sugu ei märgita, peab tõlkija rumeenia keelde tõlkides konteksti põhjal kindlaks tegema, kas viidatakse mees- või naissoost isikule või objektile, ning kohandama sellele vastavalt kõik omadussõnad ja artiklid.
Artiklite süsteem ja asend
Eesti keeles puuduvad artiklid, määratust ja määratlemust antakse edasi sõnade järjekorra või asesõnadega (nt "üks raamat" või "see raamat"). Rumeenia keeles on artiklite süsteem kohustuslik ja äärmiselt spetsiifiline. Rumeenia keeles kasutatakse nii määramata artikleid (un, o, niște) kui ka määratud artikleid. Rumeenia keele teeb eriliseks see, et määratud artikkel on enklüütiline ehk see liidetakse otse nimisõna lõppu (nt carte - raamat, cartea - see raamat; băiat - poiss, băiatul - see poiss). Tõlkija peab oskama õigesti hinnata eesti keele konteksti, et otsustada, millal nõuab sihtlause määratud ja millal määramata artiklit.
Tegusõnade konjugatsioon ja ajavormid
Eesti keele tegusõnade süsteem on suhteliselt lihtne – meil on neli aega (olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik) ja puudub tulevikuvorm, mida väljendatakse oleviku või abisõnadega. Rumeenia keeles on aga äärmiselt rikas ja keeruline verbisüsteem. Rumeenia keeles on mitu minevikuvormi (nt perfect compus igapäevaseks minevikuks, imperfect kestva mineviku jaoks ja perfect simplu, mida kasutatakse peamiselt kirjanduses või teatud piirkondades), samuti mitu tulevikuvormi (viitor) ja erinevad kõneviisid (sh konjunktiiv ehk subjonctiv, mis eesti keeles sageli puudub või antakse edasi da-tegevusnime või tingiva kõneviisiga).
Lisaks on rumeenia keeles tegusõnade pöördelõpud väga selgelt eristuvad, mistõttu jäetakse isikulised asesõnad (eu, tu, el/ea jne) lauses tavaliselt ära, v.a juhul, kui soovitakse isikut eriliselt rõhutada. Eesti keelest rumeenia keelde tõlkimisel tuleb hoolikalt jälgida verbide ühildumist alusega ja õige kõneviisi ning aja valikut, eriti kaudse kõne või tingimuslike lausete puhul.
Süntaks, sõnajärjekord ja lauseehitus
Kuigi mõlemad keeled kasutavad peamise lauseehitusena SVO (subjekt-verb-objekt) struktuuri, on nende paindlikkus ja lisareeglid erinevad:
- Asesõnade kordus (Clitic Doubling): Rumeenia keelele on omane unikaalne grammatiline nähtus, kus sihitist (nii otsest kui ka kaudset) dubleeritakse lauses lühikese asesõnavormiga (nt L-am văzut pe Ion - "Teda-ma-nägin peal Ion" ehk "Ma nägin Ioni"). Eesti keeles selline konstruktsioon puudub ning selle reegli eiramine rumeenia keeles viib koheselt ebaloomuliku ja grammatiliselt vigase tulemuseni.
- Omadussõna asend: Eesti keeles eelneb omadussõna peaaegu alati nimisõnale ("ilus maja"). Rumeenia keeles järgneb omadussõna tavaliselt nimisõnale (casa frumoasă), kuigi poeetilises või rõhutatud kontekstis võib see ka eespool asuda.
- Eessõnad vs tagasõnad: Eesti keeles eelistatakse sageli käändeid või tagasõnu ("laua all", "maja taga"). Rumeenia keeles lahendatakse need seosed alati eessõnade (prepositsioonide) abil (sub masă, în spatele casei).
Kultuuriline lokaliseerimine ja viisakusastmed
Tõlkimine ei ole pelgalt lingvistiline ülesanne, vaid kultuuriline vahendus. Rumeenia ja Eesti ühiskondlikud normid ja suhtlusstiilid erinevad oluliselt, mis kajastub ka keelekasutuses.
Üheks olulisemaks aspektiks on viisakusvormide kasutamine. Kui kaasaegses eesti keeles on teietamine muutunud pigem ametlikuks ja igapäevaelus eelistatakse sageli sinatamist, siis rumeenia kultuuris on hierarhiad ja viisakusastmed endiselt väga olulisel kohal. Rumeenia keeles on kasutusel spetsiaalsed viisakusasesõnad:
- Tu - tuttavate, sõprade ja laste sinatamiseks.
- Dumneata - poolformaalne viisakusvorm, mida kasutatakse näiteks vanemate inimeste või kolleegide poole pöördumisel (kasutatakse peamiselt ainsuses).
- Dumneavoastră - ametlik ja kõige viisakam pöördumisvorm, mis nõuab alati mitmuse teise pöörde tegusõna ja omadussõna ühildumist.
Turundustekstide, kliendisuhtluse või ärikirjavahetuse tõlkimisel eesti keelest rumeenia keelde peab tõlkija täpselt teadma sihtrühma, et valida sobiv pöördumisstiil. Liiga vaba või otsene eesti stiil võib rumeenlasest lugejale tunduda lugupidamatu, samas kui liigne formaalsus võib noorema sihtrühma puhul mõjuda eemaletõukavalt.
Praktilised nõuanded ja tööriistad eduka eesti-rumeenia tõlke tagamiseks
Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks tuleks järgida kindlaid metodoloogilisi samme ja kasutada sobivaid abivahendeid:
- Konteksti analüüs: Kuna eesti keelest puudub info grammatilise soo kohta, peab tõlkija enne töö alustamist kaardistama kõik lauses esinevad osalised ja objektid. Kui tekstis räägitakse arstist, õpetajast või kliendist, tuleb rumeeniakeelses tekstis valida vastav mees- või naissoost vorm (nt doctor / doctoriță, profesor / profesoară).
- Terminoloogia ühtlustamine: Professionaalsetes valdkondades (õigus, tehnika, meditsiin) on soovitatav luua terminibaas. Euroopa Liidu tekstide puhul on suureks abiks ametlik andmebaas IATE, mis sisaldab standardiseeritud termineid mõlemas keeles.
- Keeletoimetamine emakeelse toimetaja poolt: Kuna rumeenia keele süntaktilised reeglid ja idioomid on väga spetsiifilised, peaks lõpliku teksti alati üle vaatama rumeenia keelt emakeelena kõnelev toimetaja (native proofreader). See välistab n-ö tõlkekirjanduse stiili ja tagab teksti loomuliku kõla.
- Tähelepanu pööramine rumeenia spetsiifilistele tähemärkidele (diakriitilised märgid): Rumeenia keeles kasutatakse tähti ă, â, î, ș, ț. Nende märkide puudumine või vale asendamine (nt s-i kasutamine ș asemel) ei ole pelgalt iluviga, vaid võib muuta sõna tähendust (nt fată tähendab tüdrukut, kuid ilma diakriitikuta fata tähendab "tüdrukut" määratud artikliga).
Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti-rumeenia tõlge nõuab põhjalikku ettevalmistust ja keelelist paindlikkust. Mõistes kahe keele struktuurseid erinevusi – alates käänetest ja soost kuni artiklite ja verbiaegadeni – ning arvestades rumeenia kultuuri viisakusnorme, on võimalik luua tõlkeid, mis kõlavad sihtkeeles autentselt ja täidavad tõhusalt oma eesmärki.