Tõlkimine eesti keelest islandi keelde on põnev, kuid samas äärmiselt keeruline protsess. Kuigi mõlemad riigid kuuluvad Põhja-Euroopa kultuuriruumi ning jagavad tihedaid ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid, kuuluvad nende keeled täiesti erinevatesse keelkondadesse. Eesti keel on soome-ugri keel, mis paistab silma oma rikkaliku käändesüsteemi ja grammatilise soo puudumise poolest. Islandi keel on aga germaani keel, täpsemalt põhjagermaani saarekeel, mis on sajandite jooksul säilitanud oma muinaspõhja keele struktuuri peaaegu muutumatuna. See struktuurne ja filoloogiline kuristik teeb otsetõlke võimatuks ning nõuab tõlkijalt sügavat mõlema keele struktuuri ja kultuurilise tausta tundmist.
Grammatiline sugu ja asesõnade keerukus
Üks esimesi ja silmapaistvamaid takistusi eesti-islandi tõlkes on grammatiline sugu. Eesti keeles puudub grammatiline sugu täielikult ning isegi kolmanda isiku asesõna "tema" on sooneutraalne. Islandi keeles on aga kolm grammatilist sugu: meessugu (karlkyn), naissugu (kvenkyn) ja kesksugu (hvorugkyn). See ei mõjuta mitte ainult nimisõnu, vaid ka omadussõnu, numbreid ja asesõnu, mis peavad ühilduma nimisõna sooga nii arvus kui ka käändes.
Eesti keeles kirjutatud sooneutraalse teksti tõlkimisel islandi keelde peab tõlkija sageli konteksti põhjal otsustama, millist sugu kasutada. Näiteks lause "Töötaja peab esitama aruande" tõlkimisel tuleb islandi keeles valida, kas viidata töötajale meessoolise (starfsmaður) või naissoolise sõnaga, või kasutada üldistavat mitmust või neutraalset sõnastust. See nõuab suurt tähelepanelikkust, et vältida islandikeelses tekstis ebaloomulikke või eksitavaid soolisi viiteid.
Käändesüsteemide kokkupõrge: 14 käänet versus 4 käänet
Eesti keele õppijad puutuvad kokku 14 käändega, mis väljendavad peamiselt suhteid sõnade vahel lõppude abil. Islandi keeles on käändeid vaid neli: nimetav (nefnifall), omastav (eignarfall), osastav (þolfall) ja alaleütlev/andev (þágufall). Kuigi käändeid on vähem, on islandi keele käändesüsteem erakordselt keeruline, kuna käändelõpud sõltuvad sõna soost, tugevast või nõrgast käändkonnast ning sellest, kas nimisõna on määratud (artikliga) või määramata kujul.
Lisaks valitseb islandi keeles tugev retsents ehk verbide ja eessõnade võime nõuda kindlat käänet. Kui eesti keeles väljendatakse suundi ja asukohti peamiselt sise- ja väliskohakäänetega (nt "turul", "majas"), siis islandi keeles kasutatakse selleks eessõnu (nt á, í, hjá) koos kindla käändega. Tõlkija peab suurepäraselt valdama islandi keele eessõnade süsteemi, sest vale käände kasutamine pärast eessõna muudab teksti koheselt vigaseks ja raskesti mõistetavaks.
Keeleline purism ja neologismid
Islandi kultuuri ja keele üheks unikaalsemaks jooneks on keeleline purism (málhreinsun). Erinevalt eesti keelest, mis on aja jooksul meeleldi omaks võtnud arvukalt laensõnu saksa, vene ja inglise keelest (nt "arvuti", "telefon", "internet"), väldib islandi keel teadlikult võõrsõnade otse üle võtmist. Selle asemel luuakse uute mõistete tähistamiseks omasõnadest koosnevaid neologisme ehk uustuletisi.
- Arvuti – eesti keeles tuletatud sõnast "arvutama", islandi keeles on see tölva (kombinatsioon sõnadest tala ehk number ja völva ehk prohvet/nõid).
- Telefon – eesti keeles rahvusvaheline laensõna, islandi keeles sími (vana islandi sõna traadi või niidi kohta).
- Televiisor – islandi keeles sjónvarp (otsetõlkes "pildivisaja").
Tõlkides kaasaegset tehnilist, meditsiinilist või juriidilist teksti eesti keelest islandi keelde, ei saa loodusteaduslikke või tehnoloogilisi termineid lihtsalt "islandipäraseks" muuta. Tõlkija peab leidma ametlikud neologismid, mida sageli reguleerib ja soovitab Islandi Keele Instituut (Árnastofnun). Vale termini kasutamine võib muuta tõlke naeruväärseks või arusaamatuks kohalikule lugejale.
Lokaliseerimine ja kultuurilised nüansid
Kvaliteetne tõlge ei ole pelgalt sõnade asendamine teise keele ekvivalentidega, vaid teksti kohandamine sihtgrupi kultuurilisse konteksti. Islandi ühiskond on väike (umbes 370 000 elanikku), kuid äärmiselt kirjanduslembene ja oma kultuuri üle uhke. Islandlased väärtustavad personaalsust ja otsesust. Näiteks on islandi keeles tavaline pöörduda kõigi poole eesnimega, isegi ametlikus suhtluses, sealhulgas peaministri või presidendi poole. Eesti keeles levinud teietamine (teie-vorm) ei oma islandi keeles samasugust sotsiaalset funktsiooni ning selle otsetõlkimine võib mõjuda islandlasele võõrastavalt või liialt distantsi hoidvalt.
Teine oluline detail on isikunimede süsteem. Islandlased ei kasuta traditsioonilisi perekonnanimesid, vaid isanimesid (patronüüme) või emanimesid (matronüüme), mis lõppevad liitega -son (poeg) või -dóttir (tütar). Eesti nimede ja tekstide lokaliseerimisel tuleb seda kultuurilist omapära mõista ning tagada, et nimede käänamine islandi lausetes järgiks kohalikke grammatikareegleid.
Praktilised nõuanded edukaks tõlkeks
Eesti-islandi suunalise tõlkeprojekti edukaks teostamiseks tasub järgida järgmisi soovitusi:
- Kasutage professionaalseid islandi keele emakeelega tõlkijaid: Kuna islandi keel on oma struktuurilt ja idioomide poolest väga spetsiifiline, suudab ainult emakeelena kõneleja tagada teksti täieliku voolavuse ja loomulikkuse.
- Töötage terminibaasidega: Enne tõlke alustamist leppige kokku peamised terminid, eriti tehnilistes ja ärilistes valdkondades, et tagada keelelise purismi reeglite järgimine.
- Pöörake tähelepanu lauseehitusele: Islandi keele sõnajärg on rangem kui eesti keeles (eriti verb-teisel-kohal ehk V2 reegel). Eesti keele paindlikku lauseehitust ei tohi islandi keelde kopeerida.
- Kontrollige käänete ja eessõnade ühilduvust: Veenduge, et iga verb ja eessõna valitseks õiget käänet sihtkeeles.
Digitaalne lokaliseerimine ja SEO Islandi turul
Kui eesmärk on tõlkida veebilehti või e-poode eesti keelest islandi keelde, tuleb tähelepanu pöörata kohalikule otsingumootoritele optimeerimisele (SEO). Islandi kasutajad otsivad infot peamiselt islandi keeles ning õigete märksõnade valik on kriitilise tähtsusega. Kuna islandi keel on rikkalikult käänduv, peab SEO-spetsialist ja tõlkija arvestama märksõnade erinevate käändevormidega otsingupäringutes. Samuti on oluline kohandada meta-kirjeldused ja pealkirjad vastavalt islandi keele pikkuse ja stiili normidele, et tagada kõrge klikkimismäär (CTR) kohalikes otsingutulemustes.