Keeleline lokaliseerimine ja tõlkimine on protsessid, mis nõuavad enamat kui lihtsalt sõnastiku kasutamist. Kui tegemist on tõlkimisega eesti keelest samoa keelde, põrkuvad kaks täiesti erinevat keeleperekonda ja kultuuriruumi. Eesti keel kuulub uurali keelkonda ja on tuntud oma keerulise käändesüsteemi poolest, samas kui samoa keel kuulub austroneesia keelkonda ning tugineb suuresti analüütilisele struktuurile ja grammatilistele partiklitele. Selline struktuurne ja kultuuriline erinevus teeb tõlkeprotsessist tõelise väljakutse, mis nõuab sügavat lingvistilist arusaamist ja kultuurilist tundlikkust.
Struktuuriline nihe: Sünteetilisest keelest analüütilisse keelde
Eesti keelele on omane rikas morfoloogia. Meil on 14 käänet, verbide pööramine ja arvukad tuletusliited, mis võimaldavad väljendada keerulisi seoseid üheainsa sõna sees (näiteks "tööstusrevolutsioonikski"). Samoa keel on seevastu äärmiselt analüütiline ja isoleeriv keel. See tähendab, et sõnad ise ei muutu käänamise või pööramise käigus. Selle asemel kasutatakse lausesuhete, aja, kõneviisi ja arvu väljendamiseks iseseisvaid partikleid, mis paigutatakse tüvisõnade ette või taha.
Eesti keele lauseehitus järgib enamasti subjekti-verbi-objekti (SVO) struktuuri, ehkki sõnajärg on suhteliselt vaba. Samoa keeles on aga domineerivaks sõnajärjeks verbi-subjekti-objekti (VSO) järjekord. Näiteks lause "Mees sööb kala" tõlgitakse samoa keeles struktuuriga "Sööb mees kala" (E 'ai e le tagata le i'a). Tõlkija peab eesti keele lauseid ümber struktureerides olema äärmiselt tähelepanelik, et mitte tekitada samoa keeles ebaloomulikult kõlavaid või arusaamatuid lausekonstruktsioone.
Samoa keele hääldus- ja kirjasüsteemi omapärad: Glottal stop ja makron
Samoa kirjasüsteem kasutab ladina tähestikku, kuid sellel on kaks kriitilist diakriitilist märki, mille eiramine võib täielikult muuta sõna tähendust. Need on:
- Koma liliu (kõrihäälik ehk glottal stop): Samoa keeles tähistatakse seda ülakomaga ('). See tähistab häälduspausi, kus kõri sulgub hetkeks. Näiteks sõna mai tähendab "pärit" või "suunas", samas kui ma'i tähendab "haige".
- Fa'amamafa (makron): Täishääliku kohale asetatud pikkuskriips (näiteks ā) tähistab pika täishääliku hääldust. Sõna ava tähendab "avaus" või "austus", kuid avā tähendab "lesk".
Eesti keelest tõlkimisel on oluline tagada, et sihttekstis oleksid need märgid korrektselt paigas. Automaattõlkeprogrammid ja kogenematud tõlkijad teevad siin sageli vigu, mis võivad viia piinlike või solvavate arusaamatusteni.
Kultuuriline kontekst ja viisakustasandid (Upu Fa'aaloalo)
Üks suurimaid väljakutseid samoa keelde tõlkimisel on sotsiaalse hierarhia ja viisakuse korrektne edasiandmine. Samoa ühiskonnas on endiselt väga tugev traditsiooniline pealike süsteem (fa'amatai). Sellest tulenevalt jaguneb samoa keel erinevateks viisakustasanditeks:
- Tavakeel (upu salafalafa): Kasutatakse igapäevases suhtluses sõprade ja pereliikmete vahel.
- Viisakus- ehk austuskeel (upu fa'aaloalo): Kasutatakse siis, kui räägitakse pealike (matai), kirikuõpetajate, vanemate inimeste või võõrastega.
Eesti keeles väljendatakse viisakust peamiselt "teietamise" kaudu või viisakusväljendite lisamisega. Samoa keeles tähendab see aga täiesti erineva sõnavara kasutamist. Näiteks eesti keele sõna "sööma" võib samoa keeles olla tavakeeles 'ai, kuid austuskeeles kasutatakse sõnu taumafa või tausami olenevalt kõnetatava staatusest. Tõlkija peab alati teadma sihtrühma ja teksti konteksti, et valida õige keeleline register.
Asesõnade süsteem: Inklusiivne ja eksklusiivne "meie"
Eesti keeles on asesõna "meie" universaalne – see tähistab rääkijat ja teisi isikuid sõltumata sellest, kas kuulaja on kaasatud või mitte. Samoa keeles on aga asesõnade süsteem palju spetsiifilisem ja jaguneb järgmiselt:
- Kaksuse ja mitmuse eristamine: Samoa keeles on eraldi asesõnad kahe inimese ja enama kui kahe inimese kohta.
- Inklusiivne "meie" (tātou / tā'ua): Kasutatakse siis, kui rääkija kaasab lausesse ka kuulaja (mina, sina ja teised).
- Eksklusiivne "meie" (mātou / mā'ua): Kasutatakse siis, kui rääkija viitab endale ja teistele, kuid välistab kuulaja (mina ja nemad, aga mitte sina).
Kui eesti keeles kirjutatakse näiteks ettevõtte kodulehel "Meie pakume parimat teenust", peab tõlkija otsustama, kas tegemist on inklusiivse või eksklusiivse "meiega". Enamasti on see eksklusiivne (ettevõtte töötajad pakuvad kliendile teenust), mistõttu vale asesõna kasutamine muudaks lause tähendust ja mõjuks lugejale ebaloomulikult.
Praktilised nõuanded tõlkimiseks ja lokaliseerimiseks
Selleks, et eesti keelest samoa keelde tehtud tõlge oleks professionaalne, täpne ja kultuuriliselt sobiv, tasub järgida järgmisi põhimõtteid:
- Vältige otsetõlget: Sõna-sõnalt tõlkimine eesti keelest samoa keelde ei tööta keelte kardinaalselt erineva struktuuri tõttu. Keskenduge lause mõttele ja sõnastage see samoa keelepärases struktuuris uuesti.
- Kasutage kohalikke eksperte: Kuna viisakustasandid ja kultuurilised nüansid on sügavalt juurdunud samoa igapäevaelus, peaks valmis teksti alati üle vaatama emakeelne samoa toimetaja.
- Määrake kindlaks sihtgrupp: Enne tõlke alustamist tehke kindlaks, kas tekst on suunatud laiale avalikkusele, ametnikele, kogukonna pealikele või nooremale põlvkonnale. See määrab kindlaks kasutatava registri ja viisakustaseme.
- Pöörake tähelepanu religioossele ja kultuurilisele tundlikkusele: Samoa kultuur (fa'asamoa) ja kristlus on tihedalt põimunud. Paljud igapäevased väljendid ja viisakusvormelid sisaldavad viiteid Jumalale või vaimsetele väärtustele. Nende asjakohane kasutamine lisab tõlkele usaldusväärsust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti-samoa tõlkeprotsess on sild kahe unikaalse kultuuri vahel. Edukas lokaliseerimine nõuab lisaks heale keeleoskusele ka sügavat austust samoa elulaadi ja sotsiaalsete normide vastu. Ainult sellise lähenemisega on võimalik luua tekste, mis kõnetavad samoa lugejat loomulikult ja mõjuvalt.