Tõlkimine eesti keelest itaalia keelde on keeruline, kuid kaasahaarav protsess, mis nõuab enamat kui lihtsalt kahe keele sõnavara tundmist. Kuna eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna uurali harusse ning itaalia keel on indoeuroopa keelkonda kuuluv romaani keel, põrkuvad neis kahes keeles täiesti erinevad keeleloogikad. Eesti keele aglutinatiivne ja sünteetiline olemus kohtub itaalia keele analüütilise ja prepositsioonirikka struktuuriga. Edukas eesti-itaalia tõlge eeldab nende sügavate struktuuriliste ja kultuuriliste erinevuste mõistmist ning oskuslikku lokaliseerimist.
Struktuurne lõhe: 14 käänet versus prepositsioonid
Eesti keele üks silmapaistvamaid omadusi on selle rikas käändesüsteem, mis koosneb 14 käändest. Suhted lauseosade vahel antakse edasi peamiselt käändelõppude ja tagasõnade abil. Itaalia keeles on aga käänded peaaegu täielikult kadunud. Selle asemel kasutab itaalia keel suhete väljendamiseks eessõnu (prepositsioone) ja rangemat sõnajärge lauses.
Eesti keele käändevormide tõlkimine itaalia keelde nõuab tõlkijalt loomingulisust ja täpsust. Näiteks rajastav kääne (nt "majani"), ilmaütlev kääne (nt "raamatuta") või olev kääne (nt "õpetajana") tuleb itaalia keelde üle kanda sobivate eessõnade või kirjeldavate tarindite abil (vastavalt fino alla casa, senza il libro, in qualità di insegnante). Samuti tuleb arvestada, et itaalia keele eessõnad (nagu a, da, di, in, su) sulanduvad sageli kokku järgneva määrava artikliga, moodustades liiteessõnu (preposizioni articolate), mille reeglitepärane kasutamine on vigadeta teksti aluseks.
Grammatiline sugu ja artiklid: eesti keele tundmatud nähtused
Eesti keeles puudub grammatiline sugu ja artiklite süsteem. Asesõna "tema" viitab võrdselt nii meestele, naistele kui ka vajadusel elututele objektidele (ehkki viimaste puhul kasutatakse sagedamini sõna "see"). Itaalia keeles on aga igal nimisõnal grammatiline sugu — kas meessoost (maschile) või naissoost (femminile) — ning sellest sõltub ka omadussõnade, artiklite ja teatud minevikuvormide ühildumine.
Selle erinevuse ületamine nõuab tõlkijalt järgmisi oskusi:
- Konteksti analüüs: Kuna eesti keeles ei ole sugu lauses nähtav, peab tõlkija tuvastama laiemast kontekstist, kas kirjeldatav isik on mees või naine. Näiteks lause "Tuntud kirjanik avaldas uue teose" tõlkimisel tuleb otsustada, kas kasutada meessoost vormi lo scrittore noto või naissoost vormi la scrittrice nota.
- Määratuse väljendamine artiklite abil: Itaalia keele määravad artiklid (il, la, lo, i, le, gli) ja umbmäärased artiklid (un, una, uno, un') tähistavad seda, kas räägitav objekt on kuulajale tuttav või uus. Eesti keeles saavutatakse see efekt sageli sõnajärje muutmisega või asesõnadega "see" ja "üks". Tõlkija peab oskama need peened vihjed itaalia keele artikliteks ümber kodeerida.
Tegusõnade süsteem ja konjunktiivi (congiuntivo) kasutamine
Tegusõnade ajad ja kõneviisid on järgmine valdkond, waar eesti ja itaalia keel oluliselt erinevad. Kuigi eesti keeles on rikas minevikusüsteem, puudub meil grammatiline tulevikuaeg, mida väljendatakse tavaliselt oleviku vormi ja ajamääratluse kaudu. Itaalia keeles on aga selge tulevikuaeg (futuro semplice) ning sellele eelnev tulevikuaeg (futuro anteriore), mida tuleb tõlkes korrektselt kasutada.
Mineviku tõlkimisel tuleb valida itaalia keele kestva mineviku (imperfetto), hiljutise lõpetatud mineviku (passato prossimo) ja kaugema mineviku (passato remoto) vahel. See valik sõltub sündmuse olemusest ja kestusest, mitte ainult eesti keele liht- või täisminevikust.
Suurimaks pähkliks on aga subjunktiiv ehk itaalia keeles congiuntivo. Seda kõneviisi kasutatakse itaalia keeles kahtluse, ebakindluse, arvamuse, tunde või soovi väljendamiseks kõrvallausetes. Kuna eesti keeles sellist spetsiifilist kõneviisi ei eksisteeri (tingivat kõneviisi kasutatakse veidi teisiti), kipuvad algajad tõlkijad congiuntivo kasutamist vältima, mis muudab itaaliakeelse teksti ebaloomulikuks ja grammatiliselt ebakorrektseks. Õige aegade ühildumine (consecutio temporum) pealauses ja congiuntivo-kõrvallauses on professionaalse tõlke tunnus.
Kultuuriline lokaliseerimine: eesti lakoonilisusest itaalia elavuseni
Tõlkimine ei tähenda ainult sõnade, vaid ka kultuuri vahendamist. Eesti kirjalik stiil on traditsiooniliselt vaoshoitud, otsekohene, lakooniline ja faktipõhine. Itaalia keelekeskkonnas hinnatakse aga väljendusrikkust, voolavust, retoorilist ilu ning suurt tähelepanu pööratakse viisakusreeglitele.
Eestikeelse ärikirja otsetõlge itaalia keelde võib mõjuda sealsetele partneritele liiga külma või isegi järsuna. Itaalia ärikommunikatsioonis kasutatakse endiselt laialdaselt formaalset pöördumist (teietamist kolmandas isikus ehk dare del Lei) ning kirjad algavad ja lõpevad traditsiooniliste, austust avaldavate stamplausega (nt Distinti saluti või Cordiali saluti). Samamoodi vajavad kohandamist turundustekstid: eesti keelele omane tagasihoidlikkus tuleb itaalia turu jaoks asendada emotsionaalsema, veenvama ja dünaamilisema keelekasutusega, et kõnetada kohalikku sihtgruppi tõhusalt.
Leksikaalsed lõksud ja "valesõbrad" (falsi amici)
Eesti ja itaalia keele vahel tõlkimisel tuleb olla äärmiselt tähelepanelik nn valesõprade (falsi amici) suhtes. Need on sõnad, mis kõlavad või kirjutatakse sarnaselt, kuid mille tähendused on erinevates keeltes täielikult või osaliselt erinevad.
- Firma: Eesti keeles tähistab see ettevõtet, kuid itaalia keeles tähendab firma allkirja. Ettevõtte tähistamiseks tuleks kasutada sõnu azienda, società või impresa.
- Pension: Eesti keeles viitab see vanaduspensionile, kuid itaalia keeles võib pensione lisaks sellele tähendada ka väikest majutusasutust või hotelli.
- Kaamera: Kui eestlane mõtleb fotoaparaadile või videokaamerale, siis itaalia keeles tähendab camera tuba (nt camera da letto on magamistuba). Kaamera vasteks on hoopis fotocamera või videocamera.
Praktilised näpunäited eesti-itaalia tõlkijale
Kvaliteetse ja sihtauditooriumile loomulikult kõlava tõlke tagamiseks tasub järgida järgmisi soovitusi:
- Keskenduge mõttele, mitte sõnadele: Ärge tõlkige lauseid sõna-sõnalt. Püüdke mõista eestikeelse lause tegelikku tagamõtet ja sõnastage see itaalia keeles ümber viisil, mis järgib itaaliapärast lauseehitust ja mõttelendu.
- Kaasake emakeelne toimetaja: Kuna itaalia keel on äärmiselt nüansirohke ning stiilivead torkavad kohalikule lugejale kohe silma, peaks lõpliku teksti alati üle vaatama itaalia keelt emakeelena kõnelev professionaalne toimetaja (proofreader).
- Pöörake tähelepanu stiilitasemele ja registrile: Tehke kindlaks, kas tõlgitav tekst nõuab ametlikku (formale) või mitteametlikku (informale) keelekasutust. Itaalia keeles on see vahe palju selgemini piiritletud kui tänapäeva eesti keeles.
- Kasutage kvaliteetseid sõnastikke ja terminibaase: Kuna otseseid eesti-itaalia sõnaraamatuid on vähe, on soovitatav kasutada paralleelselt inglise-itaalia või saksa-itaalia oskussõnastikke ning kontrollida terminite kasutuskonteksti itaaliakeelsetes usaldusväärsetes veebiallikates.
Kokkuvõtteks nõuab eesti-itaalia suunaline tõlketöö sügavat keelelist vaistu, paindlikkust ja põhjalikke teadmisi mõlema kultuuri kohta. Mõistes keelte struktuurseid erinevusi ning vältides levinud komistuskive, on võimalik luua tõlkeid, mis kõlavad sihtkeeles veenvalt ja professionaalselt.