Eesti ja Rootsi vahelised tihedad majandus-, kultuuri- ja ajaloosidemed muudavad eesti-rootsi suunalise tõlke äärmiselt nõutuks. Kuigi geograafiliselt ollakse naabrid, kuuluvad need kaks keelt täiesti erinevatesse keelkondadesse. Eesti keel on soome-ugri keel, mis on tuntud oma rikka käändesüsteemi poolest, samas kui rootsi keel on indoeuroopa keelkonda kuuluv põhjagermaani keel, kus domineerivad artiklid, eessõnad ja kindel sõnajärg. Selline struktuurne lõhe tekitab tõlkijatele ainulaadseid väljakutseid. Käesolev artikkel käsitleb üksikasjalikult eesti-rootsi tõlkeprotsessi keelelisi nüansse, grammatilisi eripärasid ning jagab praktilisi näpunäiteid kvaliteetse tõlke saavutamiseks.
Struktuurne lõhe: Käänded versus eessõnad ja artiklid
Üks suurimaid väljakutseid eesti keelest rootsi keelde tõlkimisel on üleminek sünteetiliselt keelelt analüütilisele keelele. Eesti keel kasutab suhete väljendamiseks peamiselt käändeid (kokku 14 käänet), mille lõpud liidetakse sõnatüvele. Rootsi keel seevastu tugineb suhete väljendamisel peamiselt eessõnadele (prepositsioonidele) ja abisõnadele.
- Käändelõppude asendamine eessõnadega: Näiteks eesti keele sisseütlev kääne (koolis-se) tõlgitakse rootsi keelde eessõnaga till või i (till skolan või i skolan olenevalt kontekstist). Seestütlev kääne (koolis-t) nõuab sageli eessõna från või ur. Tõlkija peab suurepäraselt valdama rootsi keele eessõnade kasutust, mis on tihti idiomaatiline ja reeglitele allumatu.
- Artiklite puudumine ja olemasolu: Eesti keeles puuduvad artiklid ning määratust või määratlematust antakse edasi sõnajärje või asesõnade abil. Rootsi keeles on artiklite süsteem (määratlemata en/ett ja määratud lõpud nagu -en, -et, -na) kohustuslik. Eesti keelest rootsi keelde tõlkides tuleb igal sammul otsustada, kas nimisõna peab olema määratud või määratlemata vormis.
Grammatilised nüansid ja süntaks
Lisaks käände- ja artiklisüsteemile erinevad eesti ja rootsi keel oluliselt ka lauseehituse poolest. Rootsi keeles kehtib range sõnajärje reegel, eriti tuntud V2-reegel (teise kohaloleku reegel), mis määrab, et pöörane tegusõna peab väitlauses alati asuma teisel kohal. Eesti keeles on sõnajärg võrdlemisi vaba, võimaldades emotsionaalset või stilistilist rõhutamist erinevate lauseliikmete ümberpaigutamisega. Rootsi keelde tõlkides tuleb see vabadus ohverdada grammatilise korrektsuse huvides.
Sugude süsteem rootsi keeles
Eesti keeles puudub grammatiline sugu täielikult – isegi asesõna "tema" on ühine nii meestele kui naistele (puuduvad vasted inglise keele he/she paarile). Rootsi keeles on nimisõnadel kaks grammatilist sugu: ühissugu (utrum, tähistatakse artikliga en) ja kesksugu (neutrum, tähistatakse artikliga ett). Lisaks jagunevad isikulised asesõnad (han/hon/den/det) ja viimasel ajal on kasutusel ka sooneutraalne hen. Tõlkija peab olema hoolikas, et valida õige sugu, sest sellest sõltuvad ka nimisõna täiendavad omadussõnad.
Tegusõnade ajad ja kõneviisid
Kuigi mõlemas keeles on kasutusel olevad ajavormid (olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik) funktsioonilt sarnased, esineb erinevusi nende kasutussageduses. Näiteks kasutab rootsi keel tuleviku väljendamiseks sageli konstruktsioone nagu kommer att või ska, samas kui eesti keeles väljendatakse tulevikku tavaliselt oleviku vormi ja ajamääruse abil. Samuti on rootsi keele passiivivormid (nii -s lõpuline kui ka abiverbiga bli moodustatav passiiv) laialdasemalt kasutusel kui eesti keele umbisikuline tegumood.
Kultuuriline lokaliseerimine ja idiomaatika
Tõlkimine ei oli pelgalt sõnade asendamine teise keele vastetega, vaid kultuuride vahendamine. Eesti ja rootsi kultuuriruumis on palju ühist, kuid leidub ka spetsiifilisi mõisteid, mis nõuavad kohandamist.
Rootsi kultuuris on sügavalt juurdunud mõiste lagom (parasjagu, piisavalt, ei liiga palju ega liiga vähe) ja traditsiooniline kohvipaus fika. Kuigi eestlastele on need kontseptsioonid mõistetavad, ei ole neil eesti keeles otseseid üheosalisi vasteid, mistõttu tuleb rootsi keelest eesti keelde tõlkides leida kirjeldavamaid väljendeid. Vastupidisel suunal – eesti keelest rootsi keelde tõlkides – tuleb eesti kultuurispetsiifilised mõisted (näiteks toidukultuuriga seotud "kamajahu" või "verivorst") rootsi lugejale arusaadavaks teha kas selgitava tõlke või rootsipäraste analoogide kaudu.
Äritekstides on oluline tähele panna ka suhtlusstiili erinevust. Rootsi ärikultuurile on omane konsensuse otsimine, viisakus ja pehmendatud väljendused (nt vi bör kanske överväga... – "me peaksime ehk kaaluma..."). Eesti keel võib mõnikord tunduda otsekohesem ja konkreetsem. Rootsi keelde tõlkides tuleb teksti tooni tihtipeale kohandada, et see mõjuks kohalikule sihtrühmale loomulikult ja professionaalselt.
Praktilised nõuanded kvaliteetse eesti-rootsi tõlke tagamiseks
Selleks, et eesti keelest rootsi keelde tehtud tõlge oleks veatu ja täidaks oma eesmärki, tasub järgida järgmisi põhimõtteid:
- Kasuta sihtkeelt emakeelena rääkivat tõlkijat või toimetajat: Kuna rootsi keele süntaks, artiklid ja prepositsioonid on äärmiselt spetsiifilised ning nõuavad keelevaistu, peaks lõpliku teksti alati üle vaatama rootsi emakeelega toimetaja. See väldib ebaloomulikult kõlavate lausete tekkimist.
- Pööra tähelepanu rootsi keele variatsioonidele: Pea meeles, et rootsi keelt räägitakse nii Rootsis kui ka Soomes (soomerootsi keel). Olenevalt sihtrühmast võivad teatud terminid ja stiilieelistused erineda.
- Koosta terminibaasid ja glosarid: Eriti tehniliste, juriidiliste või meditsiiniliste tekstide puhul aitab järjepidevust hoida eelnevalt kokkulepitud terminite nimekiri.
- Ära tõlgi sõna-sõnalt: Kuna eesti keele käänded asenduvad rootsi keeles fraasidega, muudab sõna-sõnaline tõlge teksti lohisevaks ja raskesti mõistetavaks. Keskendu mõtte ja funktsiooni edasiandmisele rootsipärases lauseehituses.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti-rootsi tõlge nõuab sügavaid grammatilisi teadmisi ja mõlema kultuuri peent tunnetust. Mõistes keelte struktuurseid erinevusi ning pöörates tähelepanu stiililistele nüanssidele, on võimalik luua tekste, mis kõlavad rootsi keeles täiesti omaselt ja loomulikult.