Sissejuhatus: Kahe erineva keelemaailma kohtumine
Tõlkimine eesti keelest tadžiki keelde on põnev ja keeruline ülesanne, kuna tegemist on kahe täiesti erinevasse keelkonda kuuluva keelega. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri rühma, samas kui tadžiki keel on indoeuroopa keelkonna indoiraani haru iraanikeelne esindaja. Kuna tadžiki keel on sisuliselt pärsia keele variant, mida kirjutatakse kirillitsas, toob see tõlkeprotsessi mitmeid unikaalseid grammatilisi, kultuurilisi ja struktuurseid väljakutseid. Digitaalse ajastu ja globaalse turu laienemise tõttu on vajadus kvaliteetse lokaliseerimise ja täpse tõlke järele nende kahe keele vahel üha kasvamas, olgu tegemist äritekstide, veebilehtede või tehnilise dokumentatsiooniga.
Struktuursed ja grammatilised erinevused
Eesti ja tadžiki keele grammatilised süsteemid erinevad üksteisest radikaalselt. Tõlkija peab olema teadlik järgmistest põhiaspektidest:
- Käändesüsteem vs. ees- ja tagasõnad: Eesti keeles on teadaolevalt 14 käänet, mis väljendavad suhteid lauses peamiselt käändelõppude abil. Tadžiki keeles on aga klassikaline käändesüsteem peaaegu täielikult kadunud. Suhete väljendamiseks kasutatakse eessõnu (nt dar - sees, ba - suunas) ja tagasõnu (nt baroi - jaoks), mis nõuab eesti keele käändevormide täpset analüüsi ja ümbermõtestamist.
- Izofa (ezafe) konstruktsioon: Tadžiki keele üks olulisemaid grammatilisi jooni on izofa-tarind (liide -i), mida kasutatakse nimisõna ühendamiseks selle täiendiga (omadussõna või teise nimisõnaga). Näiteks eesti keelne konstruktsioon "Eesti lipp" tõlgitakse tadžiki keelde kui "lipp-i Eesti" (парчами Эстония). See nõuab lauseehituse täielikku ümberpööramist.
- Sõnajärg lauses: Kui eesti keeles on sõnajärg võrdlemisi vaba, ehkki järgib enamasti SVO (subjekt-verb-objekt) mudelit, siis tadžiki keeles on domineerivaks SOV (subjekt-objekt-verb) sõnajärg. See tähendab, et tegusõna asetseb peaaegu alati lause lõpus. Pikkade ja keeruliste eesti keelsete lausete tõlkimisel peab tõlkija lause struktuuri põhjalikult rekonstrueerima, et tagada tadžikikeelse teksti loomulikkus.
Tegusõna kategooriad, ajavormid ja kõneviisid
Tegusõnade süsteem mõlemas keeles nõuab erilist tähelepanu, kuna eesti ja tadžiki keel väljendavad tegevuse aega ja viisi erinevalt. Eesti keeles on neli aega (olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik) ja neli kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne). Tadžiki keeles on aga verbisüsteem väga rikas ja põhineb kahel verbivormi tüvel: olevikutüvel ja minevikutüvel.
Tadžiki keeles on olemas eraldi duratiivsed (kestvad) ja aspektuaalsed vormid, mida eesti keeles väljendatakse sageli hoopis sihitisega (nt täissihitis vs. osasihitis: "kirjutasin kirja" vs. "kirjutasin kirjut"). Kuna tadžiki keeles sihitisega sellist aspekti väljendada ei saa, tuleb kasutada spetsiifilisi abiverbe või kestva tegevuse konstruktsioone (nt oleviku kestva aja moodustamine abiverbi istodan abil). Samuti on tadžiki keeles väga oluline konjunktiiv ehk subjunktiiv (tingiv-sooviv kõneviis), mida kasutatakse laialdaselt aluslausetes ja pärast teatud abiverbe. Tõlkija peab oskama eesti keele modaalsust ja kõneviise tadžiki keelde adekvaatselt üle kanda.
Soolisus ja artiklid
Mõlemas keeles puudub grammatiline sugu. Eesti keeles ei ole mees- ja naissoo eristamist (kasutusel on ühine asesõna "tema") ning ka tadžiki keeles puudub grammatiline sugu (kasutatakse asesõna вай või ӯ). See lihtsustab teatud määral tõlkimist võrreldes näiteks vene või saksa keelega. Samuti ei ole tadžiki keeles kindlat artiklit, kuigi määramatust saab väljendada sufiksiga -e (või -y) või sõnaga yak (üks).
Sõnavara ja kultuurilised kihistused
Tadžiki keele sõnavara peegeldab piirkonna kirevat ajalugu. Erinevalt teistest pärsia keele variantidest (farsi ja dari), on tadžiki keeles säilinud tugevad vene keele mõjud ning ajaloolised araabia keele laenud. Eesti keele tõlkija peab arvestama järgmiste terminoloogiliste nüanssidega:
- Araabia ja pärsia tüved: Suur osa intellektuaalsest, religioossest ja filosoofilisest sõnavarast on araabia päritolu. Neid sõnu kasutatakse tadžiki keeles igapäevaselt ja need kannavad sageli sügavamat kultuurilist varjundit kui otsesed eesti või lääne vasted.
- Nõukogude ja vene keele pärand: Teaduslik, tehniline ja administratiivne terminoloogia on tadžiki keeles sageli laenatud otse vene keelest. Kuigi viimastel aastakümnetel on püütud neid asendada omakeelsete või pärsiapäraste sõnadega, on vene laenud igapäevases ja ametlikus suhtluses endiselt levinud. Tõlkija peab leidma tasakaalu ametliku normi ja tegeliku keelekasutuse vahel.
- Kultuurispetsiifilised mõisted (reaalid): Eestile omased mõisted (nt "raba", "jaanipäev", "must leib") vajavad tadžiki keelde tõlkimisel selgitavat tõlget või kirjeldust, kuna Kesk-Aasia geograafia ja kultuuriruum on põhjamaise Eestiga võrreldes täiesti teistsugused.
Kirjasüsteem ja transliteratsioon
Tadžiki keelt kirjutatakse tänapäeval kirillitsas, mis võeti kasutusele nõukogude perioodil. Tadžiki tähestikus on 35 tähte, sealhulgas kuus spetsiifilist märki helide tähistamiseks, mida vene keeles ei esine (Ғ, Ӣ, Қ, Ӯ, Ҳ, Ҷ). Eesti keelest nimete ja kohanimete tõlkimisel on vaja kasutada korrektset transliteratsiooni süsteemi, et vältida vigade tekkimist ametlikes dokumentides ja kaartidel. Kuna tadžiki keele foneetika erineb eesti keele omast, tuleb tähelepanu pöörata eriti eesti täishäälikute (nt õ, ä, ö, ü) edasiandmisele tadžiki kirjas.
Praktilised nõuanded ja veebilehtede lokaliseerimine (SEO)
Veebisisu lokaliseerimisel ja tõlkimisel eesti keelest tadžiki keelde on oluline jälgida otsingumootoritele optimeerimise (SEO) põhimõtteid:
- Märksõnade uuring kohapeal: Ärge tõlkige eesti keelseid märksõnu otse. Tadžikistanis kasutatakse otsinguteks sageli nii tadžiki- kui ka venekeelseid termineid. Vajalik on analüüsida kohalike kasutajate otsingukäitumist Google'is ja teistes otsingumootorites.
- Mobiilisõbralikkus ja teksti pikkus: Kuna tadžiki keel nõuab lausete ümberstruktureerimist ja sageli pikemate analüütiliste vormide kasutamist, võib tõlgitud tekst olla kuni 20% pikem kui eestikeelne algtekst. See mõjutab veebilehtede kujundust, eriti mobiiliversioonides.
- Sisu kohandamine sihtgrupile: Tadžikistan on valdavalt islamimaa, kus peresuhted, külalislahkus ja formaalsus mängivad suurt rolli. Teksti toon (kõnetusviis) peaks olema austav ja ametlikum kui tänapäeva eesti keeles, kus eelistatakse sageli sinatamist ja vaba stiili. Tadžiki keeles on oluline kasutada viisakat mitmuse vormi (шумо) vanemate või võõraste inimeste kõnetamisel.
Kokkuvõte tõlkijale
Eesti-tadžiki suunalise tõlke edukus sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudab tõlkija vabaneda eesti keele lauseehituse mõjust ja kohaneda tadžiki keele SOV-struktuuri ning izofa-süsteemiga. Kuna tegemist on haruldase keelepaariga, puuduvad põhjalikud otsesed sõnaraamatud, mis tähendab, et tõlkijad peavad sageli kasutama vahekeelena inglise või vene keelt. Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav tõlge alati lasta üle vaadata tadžiki emakeelega toimetajal, kes tagab keelelise loomulikkuse ja kultuurilise sobivuse.